3D TREENINGU BLOGI

Baaskursusest veelkord

Tere ka minu poolt,

Kuna Priit palus mul lühidalt ja kiiresti baaskursuse avaürituse muljeid kirjeldada, siis nagu kellavärk 2 nädalat hiljem ongi olemas tõdemus et üritusel oli tõesti palju rahvast. Ning esimesel treeningul oli teid veel poole rohkem olnud. Mis on suur rõõm. Nagu ütles foorumikasutaja tanelps “tuleb kaabut tõsta viirus marketingi gurule Priidule”.

Pilt nägi välja selline:

Priit pidas oma tavapärase kõne algajatele, mis minu meelest läheb hooaeg-hooajalt järjest paremaks. Video siin.  Ropendamist võiks vähem olla aga muidu igati OK.

[UUDIS] NB! Baaskursuse muutunud trenniajad: K ja R

Baaskursuse trenniajad nüüd paigas! Eriti suuri muudatusi ei olegi:

Kolmapäeviti 19:30-21:30 – Kristiine Judokeskuses (Tondi tn 55)

Reedeti 19:00-21:00 – Kristiine Judokeskuses (Tondi tn 55)

Palume vabandust segaduse pärast … uues saalis treeningute alustamisega seoses tekkis väike arusaamatus.

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Mardo tegi trennis väga lahedaid pilte, vt tema tervet albumit.

Laskem kilosõnadel siis lobiseda …

.

.

.

.

.

Pildid: Mardo Männimägi

Artikkel: [VIDEO] Funktsionaalne poolkaitse

Indrek ja Jorgen (Elustreening Eesti) on loonud suurepärase 1,5-tunnise ingliskeelse õppevideo “Funktsionaalne poolkaitse” (Functional Half Guard).

Autorid: Indrek Reiland ja Jorgen Matsi, Elustreening Eesti

.

.

Otselink Google Videos:
http://video.google.com/videoplay?docid=-6822004334951860548

.

Artikkel: Sportlik vabavõitlus: See teine maailma vanim spordiala

Autor: Jorgen Matsi, Elustreening Eesti

Öeldakse, et tõenäoliselt on olemas kaks maailma vanimat spordiala – jooksmine ja võitlemine. Need kaks oskust on kõrgematel loomadel eluks hädavajalikud ning selle imiteerimisega, mängimisega tegelevad kõik loomalapsed ning ka inimlapsed. Võidu jooksmine ja maadlemine-müramine erinevates vormides on mängud, mida mängitakse eakaaslastega, õdede-vendadega, vanematega. Siiski, kui jooksmine jääb paljude inimeste ellu väga pikaks ajaks, kas või tugitoolispordina olümpia ajal, siis võitlemisest millegipärast loobutakse. Vähe on neid, kes lastena lähevad maadluse, judo, poksi või mõne muu võitlusala treeningutele, veel vähem neid, kes peale keskkooli lõppu mõne sellise alaga harrastuseks tegelevad.

Juba viis aastat harrastatakse Eestis üht uuemat ning paljude meelest ekstreemseimat võitlusala – sportlikku vabavõitlust – ning üllatuslikult on treeninggrupid inimesi täis ning huvi ala vastu suur. Paljud arvavad, et sportlik vabavõitlus on lihtsalt sihitu „puurikaklus“. See ei vasta tõele – sportlik vabavõitlus on viimasel aastakümnel kasvanud korralikult organiseeritud ja reeglitega spordialaks. Lihtsalt öelduna on tegemist täiskontaktse võitlusalaga, mille reeglites on leitud tasakaal ohutuse ja realismi vahel. See tähendab, et lubatud on löögid, heited, valuvõtted ja kägistused.. Võitu on võimalik saavutada nokaudiga, sundides vastast alla andma kägistuse või valuvõttega või tekitades olukord, kus kohtunik peab sekkuma tagamaks ohutust. Kohtuniku õigus igal hetkel sekkuda ongi see, mis tegelikult muudab võistlused piisavalt turvaliseks, samas võtmata alalt ürgset vaatemängulisust, mida inimene-inimese- vastu käsitsivõitlus pakub.

Sportlikus vabavõitluses ühendatakse kohandatuna tehnikad poksist ja tai poksist, kreeka-rooma ja vabamaadlusest, brasiilia jiujitsust ja teistelt kahevõitlusaladelt. Eestlastele sellest loetelust kõige uudsem on ilmselt brasiilia jiu-jitsu, mida samuti Eestis nüüd juba kuuendat aastat harrastatakse.

Brasiilia jiu-jitsu (enamikele tuntud lihtsalt kui BJJ) ei ole nii jõuline, kui seda on levinumad maadlusalad nagu klassikaline maadlus või judo. Alguse sai see ala eelmise sajandi alguses Brasiilias, kus kohandati judo tehnikaid selliselt, et neid oleks võimalik kasutada vabavõitluses. Samuti arvestati sellega, et tol ajal peeti vabavõitluse matše mitteametlikult ning tihti tuli kasutada osavust suuremate ja tugevamate võitlejate vastu. See muutis BJJ unikaalseks, kuna võeti arvesse, et võitlema peab ka halbadest positsioonidest –näiteks siis, kui oled juba tugevama vastase poolt maha heidetud. Seetõttu on ka tänapäevases moodsas sportlikus vabavõitluses BJJ harjutamisel üsna suur roll. Teisest küljest on BJJ arenenud omaette spordialaks, mis mõnevõrra meenutab judot, ent vastupidiselt judole või maadlusele keskendutakse just maasvõitlustehnikatele – sellele, mis toimub matil peale heidet, vastast sunnitakse alla andma mõne valuvõtte või kägistuse abil. BJJ ei sisalda löögitehnikaid ja on vähem jõuline kui sportlik vabavõitlus – seetõttu on see äärmiselt hea harrastusspordiala neile, kes soovivad tegeleda rakendusliku kahevõitlusalaga, ent peavad sportlikku vabavõitlust pisut liiga ekstreemseks.

Iga kahevõitlusala puhul on kõige tähtsam meeleolu, mis valitseb treeningutel. Kui treenerid loovad atmosfääri, mis on vaba ja sundimatu, ning hoolitsevad selle eest, et treeningutel valitseks õppimise, mitte enesetõestamise mentaliteet, siis on võimalik harrastada alguses võib-olla hirmutavana tunduvaid kahevõitlusalasid nii, et progress on kiire, ent treening ohutu.

Ühendades hea atmosfääri sportliku vabavõitlusega, BJJ-le iseloomuliku tehnilise mitmekesisuse ning kammitsevate traditsioonide puudumisega, tekib keskkond, mis on iga inimese jaoks põnevalt väljakutsuv, ent samas jõukohane. Olgu tema eesmärgid siis seotud medalite ja karikate, enesekaitse või hoopis lihtsalt hea ajaviitmise ja enda vormis hoidmisega.

Enamik inimesi on vähemalt mingil hetkel oma elus proovinud spordina jooksmist. Miks mitte proovida ka võitlemist?

.

Sportlik vabavõitlus (ISICLIC, 2, 2008)

Rahvakogunemine baaskursusel

Kolmapäeval oli uue sellesügisese baaskursuse esimene trenn. Ja oh seda rõõmu (ja vaat, et juba vaikselt muret ) — kohal oli 68 huvilist! Aitado saal oli kenakesti täis tipitud. Tundub, et uute alustajate huvi mma/bjj vastu on endiselt kõrge. Mind huvitab nüüd kaks asja, kust need 68 noormeest kõik selle trenni leidsid ja mis neid sinna kohale tõi. Kes viitsib (ja kui meie uus blogi selleks võimeline praegu on) võib siia kommenteerida — kust 3D Treeningu võimaluse info sinuni jõudis ja mis see huvi siis täpsemalt on, et miks just siia trenni? Põnev oleks, tõesti.

Ja veelkord sorri nende ees, kes pidid esmaspäeval tühjade kätega koju tagasi minema. Varsti saame trenniajad/kohad paika, siis läheb möllamiseks!

Artikkel: Intervjuu Martin Aedmaga Fighter Magazinis

Soomekeelne intervjuu-artikkel Martin Aedmast “Viron jujutsuihme” Soome ühes juhtivas vabavõitluse ajakirjas Fighter Magazine.

Autor: Tuomas Murdoch

› Vaata edasi ››

Artikkel: 5+1 Vastupanu Vormi ehk kuidas olla partnerile abiks õppimisel

Autor: Indrek Reiland, Elustreening Eesti

Faas 1 (tutvustus 1)

Esimeses faasis ei anna te partnerile mingisugust vastupanu. Isegi kui ta jätab mõned tehnika töötamiseks olulised detailid välja ei hakka te vastu (näiteks hoolimata sellest, et ta teie raskust enda peale ei tõmba lasete end ikkagi pühkida). See on tutvustava faasi esimene osa ning vajalik ainult päris algajatele ning neilegi vaid mõned korrad iga tehnikaga. See on vajalik et algajad saaksid aru kust haarata ja kuhu oma jäsemed paigutada. Kasutame näidet pühkimisest endast paremale poole – vasak põlv tuleb vahele, parem jalg puudutab maad, parem käsi haarab partneri vasakust käest ja vasak käsi partneri kraest või kukla tagant. Kui algaja teeb seda pühkimist niiviisi 2-3 korda ja saab aru kust haarata ja kuhu oma jäsemed paigutada ning kummale poole liikumine toimub siis ei ole talle selles faasis treenimist enam vaja. Seda faasi ei ole vaja ka inimestele, kellel on põhiarusaamad omandatud, kuid siiski on selline meetod kasulik aeglasemate õppijate või täielike algajate jaoks.

Faas 2 (tutvustus 2)

See on tutvustava osa teine faas. Partnerina ei anna te ikkagi veel mingisugust vastupanu, kuid enam te EI AITA teisel tehnikat sooritada. Kui vastane ei soorita tehnikat õigesti ei lase te sellel juhtuda st. ei aita selle toimumisele kaasa. Näiteks kui ta ei tõmba teie raskust peale ja tee head lõikamisliigutust siis te ei lase ennast pühkida – selle asemel parandate teda öeldes: ” Tõmba mu raskus endale peale ja siis tee jalgadega liigutus….väga hea….õige…nüüd teeme uuesti..” See peaks olema see meetod, mille abil igaüks, kellel põhiline arusaam olemas, peaks õppima või aitama partneril tehnikat õppida. Selles faasis on kõige olulisem aru saada tehnika mehhaanikast ning KUIDAS see töötab ja millises situatsioonis seda kasutada.

Faas 3 (isolatsioon 1)

See faas on põhimõtteliselt algav isolatsioonitreening. Treeningpartnerina hakkate tooma treeningusse Elusust, näiteks drillina. Partnerina ei ole teil selles faasis veel omi eesmärke, kuid siiski olete elusas drillis mitte ei lase teisel pühkimist enam surnult sooritada. Te ei lase tal lihtsalt niisama enam oma raskust peale tõmmata, üritate haaretest vabaneda, teda liikuma sundida jne. – kuid teil ei ole veel oma eesmärke (näiteks kääridest mööduda). Kõige olulisem on selle faasi juures mõista, et treeningpartnerina peate käituma kooskõlas oma partneri suuruse, tehnika ja kogemustega – te peate aitama tal elusa treeningu abil õppida, mitte iga hinna eest talle vastu võitlema.

Parem näide võiks olla põgenemis- ja kontrollimisdrillid. Pealolijal on näiteks eesmärk kontrollida ja liikuda … alumine (hetkel treeningpartner) proovib ainult partnerit liikuma sundida – mitte veel põgeneda vaid lihtsalt käteasendit paika panna ja sundida partnerit peal püsimise eest kergelt võitlema. Vastupidises drillis on allolijal eesmärk põgeneda, pealmine ainult liigub ja annab elusat vastupanu, kuid tal ei ole eesmärki teist kinni hoida või kontrollida. Selle faasi drillid on väga efektiivsed tutvustavas faasis õpitud tehnikate töölepanemiseks elusas võitluses, kuid siiski viisil, mis lubab ühel partneritest tehnikaid harjutada kartmata, et teine kogu ta treeningu ära rikub. Partner ei null teise eesmärke õppida. See on kasulik kõigile ning loob paremad treeningupartnerid.

Faas 4 (isolatsioon 2)

See on edasijõudnud isolatsioon või kahepoolne isolatsioonifaas. Alustatakse mingist kindlast asendist, näiteks kääride pühkimise asendist neutraalsete haaretega ning mõlemal on kindel eesmärk. Näiteks pühkida ja peale saada ühel ning kääridest mööduda teisel. Mõlemad partnerid liiguvad skaalal 10-100% kindlaksmääratud vastupanuga. Kui ühel õnnestub oma eesmärk saavutada alustatakse uuesti samast asendist. Treeningpartnerina õpite ise ja aitate teisel õppida oma eesmärki täitma ja ennast teie eesmärgi vastu kaitsma elusas treeningus. Näiteks on ühe eesmärgiks peal kontrollida ja domineerida, teise eesmärgiks all põgeneda või siis samal põhimõttel, kuid kindlates asendites, näiteks seljal või peal treenides. See peaks olema faas, kus toimub enamus treeningust.

Faas 5 (integratsioon)

Põhimõtteliselt on tegu tehnilise sparringuga. Alustatakse isoleeritud asendist (näiteks kääridest) või põlvedelt või püsti. Partnerid (või treener) valib intensiivsuse 10-100%-ni ja treening algab. Võib võtta erinevaid eesmärke (treener võib ka anda) nagu näiteks kääridest möödumine või alistamine või mingi asendi saavutamine, kuid põhimõtteliselt on tegu sparringuga, kus pearõhk on tehnikal. Vahe selle faasi ja teise isolatsioonifaasi vahel seisneb selles, et partneritel pole spetsiifilist ühte eesmärki vaid pigem üldine (näiteks teine alistuma sundida) või isiklikult seatud eesmärgid (“töötan meelega täna oma põgenemiste kallal lastes teist kogu aeg peale”) või integreerida treeningutunnis õpitud tehnikaid oma mängu. See on meetod kuidas peaks enamik sparringut toimuma. Treeningpartnerina aitate teisel õppida temaga sparrides – aitate tal õppida nii kaitsmist kui ründamist ja nii edasi. Tegemist on tehnilise sparringuga valitud intensiivsusastmel – see ei ole võistlus või võitlus elu ja surma peale.Integratsioon tuleb välja isiklikult valitud suhtumisest – näiteks “…täna üritan sparringus drillida ainult kääridest möödumist ja peal domineerimist..”

Need on viis faasi kuidas treenida või viis faasi kuidas partneril õppida aidata.

…ja +1 faas

See on faas, kus te enam ei ole treeningpartner. Tegemist on sparringu, võitlemise, võistlemisega. Kasutatakse ükskõik milliseid vahendeid, mis on võimalik (kui võistlustel või trennis siis vastavalt reeglitele, kui tänaval siis ükskõik kuidas). Selles faasis kasutatakse ka jõudu, mis eristab seda tehnilise sparringu faasist ja tõenäöliselt üritate te lihtsalt teist igal võimalikul mõistlikul moel alistuma sundida. Seega pole te siin enam treeningpartner kuna teie eesmärgiks pole aidata teisel õppida ja ka ise õppida. Selle asemel on teil oma eesmärk mida tahate kõigi kokkulepitud võimalike vahenditega saavutada. Selline treening on ka vajalik, kuid probleemid ilmnevad, kui inimesed alustades treenimist mõnes teises faasis järsku siia faasi vahetuvad. Selles faasis on ka vigastusteoht kõrgem ja paljud muud probleemid. Kuid ka selline treening on vajalik, et valmistuda võistlusteks või luua enesekaitsesituatsioonidele sarnane keskkond.

Loodan, et see artikkel aitas teil oma treeningut paremini mõista ja võib-olla ka ümber hinnata