Maadlus

Sparta kuningas Pleistarchus, kuulsa Leonidase poeg, olevat hoiatanud ühte oma kaaslast naljategemise eest: „on võimalik et sinu komme lollitada muudab sind lõpuks klouniks, nii nagu inimestest kes maadlevad, saavad tavaliselt maadlejad“.

Meie oleme maadelnud juba pea kümme aastat ja nüüd on ehk paras aeg endalt küsida: kas me oleme maadlejad? Üritades spartalikult lühidaks jääda ütleks ma, et küsige seda meie sportlastele täppinud maadlejate käest.

Samas on  tõsi ka see, et enamus meist ei tea püstimaadlusest suurt midagi. Klassikalises jitsitreeningus puudub pea 50% sellest, mille eest võistlustel punkte saab. Jah, guardpull ja „kõik võitlused jõuavad lõpuks maha“ ja muud sellised asjad on toredad, aga tõsi on ikkagi see, et BJJ ja lukumaadluse võistlused ei alga istudes. Ja niimoodi treenides treenid sa mingisuguse teise, olematu võistlusformaadi jaoks.

100 meetri jooksus kestab start midagi alla ühe sekundi ja ka seda treenitakse eraldi. Päris nii nagu ei peaks olema, et maadlusmatši püstine „start“ jääb enam-vähem juhuse hooleks. Tervet ühte distantsi, ühte D’d meie 3D’s ei saa lihtsalt ignoreerida ja loota et Helio Gracie vaim sind õrnalt matile ja guardi juhatab. Helio ei hooli hädavarestest ja aitab ainult neid kes ennast ise aitavad, seega – WRESTJITSU! Maadlevatest inimestest hakkavad lõpuks maadlejad saama.

Mõned stiilinäited:

https://vimeo.com/36946859

Ilmselt me Eesti maadluskoondise olümpiakohti lähiajal veel ohustama ei hakka. Aga pole ka hullu. Täpselt samamoodi nagu kunagi BJJ’ga õpime me maadlust videotelt ja helgemad pead meie seast aretavad asju ise edasi. Eelkõige on praegu allikaks Cary Kolat. Erinevalt aga kunagisest BJJ-aretamisest on meil tänapäeval käepärast kasutada terve Eesti maadlusseltskond ja nende kogemused – niisama nõupidamiseks ja koos treenimiseks. Seega jah, me oleme algajad, kuid ma julgen ennustada, et juba järgmised BJJ ja lukumaadluse võistlused hakkavad näitama vahet „maadlejate“ ja „mittemaadlejate“ vahel.

Milline on üks reedeõhtune püstimaadlustrenn? Raske! Sealt edasi läheb kirjeldamisega keeruliseks. „Lõbus“ ja „chill“ on nagu imelik kirjutada, jah, hmm, peab ilmselt jääma pigem „raske“ juurde. Mis siin ikka asju ilustada. Sind viiakse maha. Sa tõused püsti. Sind viiakse uuesti maha. Niimoodi poolteist tundi.

Aga tulemus, loodetavasti, on see: